10. PÄEV

juuli 21, 2018

10. PÄEV

Viimasel päeval

Viimased mõtted,

viimane embus,

viimane lembus,

viimased teod,

ja siis viimased soojad pinksipalli põrgatamise hood,

viimane temp,

viimane ujumine,

viimane vihmane,

viimane toidu vargus,

varsti tuleb üldse uus algus,

puhkus

ja siis juba uus valgus,

uue valgega.

Viimane laagri päev kukkus. Hommikul nagu kombeks, kogunesime juturingi, vahetasime laagri viimaseid mõtteid ja embasime, see oli lembehetk. Hiljem ladusime tänutäheks kooli kogukonnale puid riita. Samal ajal küpsetasid tüdrukud teistele auhinnaks, suure töö eest, küpsiseid. Meie lemmik peakokk Natka tegi imehead üllatuskooki. Veel hiljem tagusime hoogsalt viimast korda pinkispalli, nii et too lausa katki läks. Hea mäng oli, viimane laagri mäng. Enne seda kui filmi “Voda” vaatama hakkasime , pätsasime köögist tüdrukute tehtud kikerherneküpsiseid, see oli laagri viimane temp. Kindel võib olla aga selles, et see polnud viimane toidu vargus, sest märkamatuid pätsajaid oli laagris palju. Kui suud olid puhtaks pühitud, et keegi toidu vargusest aimdust ei saaks, asusime viimast korda ujuma.

See kord hüpped vette olid väga erilised, pildid räägivad enda eest. Südaööl, pimedas koolimajas, vahetasime veel ilusaid mõtteid ja täitsime teineteise südameid hellitustega. Laager oli kõikide inimeste elus üks tervendavamaid kogemusi.

Suur suur aitäh Villevere koolimaja omanikele (Veiko Viigipuu, Tiit Siimussaar, Silvia Murro, Triin Tarn), Oleg Grossile, perekond Berzinile, Jaak Grossile, ja kõikide annetajatele "Ma armastan aidata" keskkonna kaudu.

Kirjutaja kommentaar:

Ujusin seekord esimest korda 300 meetrit. Olen enda üle uhke!